Enne elektritöödega algust peab tööprojekt (TP) alati valmis olema. Teie plaanid tuleb kirja saada ja elektriala spetsialisti abil ohutult paberile kanda. Seejärel on alles mõistlik saata elektritööde tegijatele hinnapäringud välja ja töödega alustada. Sellises järjekorras elektritööde edasi minnes hoiame kokku nii aega kui raha.

Projekteerimistööde tellimisel tuleb selget vahet teha põhiprojektil (PP) ja tööprojektil (TP). Öeldakse, et põhiprojekt on hinnapakkumiste võtmiseks ja tööprojekt ehitamiseks. Tegelikult saab aga põhiprojektiga mingisuguse hinnaskaala kätte, millele tuleb kliendil ehitustööde käigus raha juurde leida. Tööprojekti hinnastades saame aga oma eelarve reaalselt paika ja ehitajal pole ka suuri nõudmisi tööde käigus juurde esitada.

Eramaja ehitaja pole ise aga reeglina peatöövõtja, kes põhiprojekti uurides ja kogu oma olemasolevat tööde portfelli analüüsides protsente juurde oskab lisada. Hea tahtmise korral võib ehitusprotsessiga korralikult järjel püsides tööprojektiga eramaja ka ise peatöövõtja rollis valmis lasta ehitada. Vaja on lihtsalt lahtise peaga mõtlemist ja kahtluste korral kõik tekkinud kitsaskohad kohe ehitajaga läbi arutada. Igapäevaselt või ülepäeviti objektil käies on ka siinjuures väga suur roll kui tahad ehitusprotsessiga järjel püsida ja midagi mitte untsu minna lasta.

Hea tööprojektiga on elektritöötegijal Teile vähe küsimusi pakkumise küsimisel ja hinnakäärid pakkumiste vahel on ühtlasemad. Tänapäeval pole enam saladus, et professionaalsed peatöövõtjad vaatavad saabunud hinnapakkumistele otsa suuri hinnaerinevusi esialgu otsides. Seejärel vaadatakse üksteisele ligilähedaste hindadega pakkujad luubiga üle ja top kolmega võetakse ühendust.

Tööprojekt aitab ka hilisemalt toimuvate elektritööde käigus ootamatuid üllatusi vältida. Kui elektritööde tellija ei ole elektriala inimene, võib palju erinevaid lisakulutusi tööde käigus juurde hakata ilmuma, millele pole esialgses ehituse eelarves raha ette nähtud. Elektritööde tegija on aga samas omaltpoolt esitatud pakkumise samuti korrektse teinud, vastavalt esitatud projektdokumentatsioonile. Reeglina tekib selline olukord küll põhiprojektiga ehitustöid alustades, halvimal juhul viletsa tööprojektiga.

Elektriprojekt koosneb reeglina järgmistest osadest:

• tiitelleht
• dokumentide loetelu
• seletuskiri
• spetsifikatsioon
• plaanijoonised
• kilbijoonised

Projekteerimistööde alguses on objektikülastus projekteerija poolt mõnikord vajalik, et olemasolevast olukorrast parem ülevaade saada ning projekt võimalikult täpne tuleks. Tühja ehitusplatsi korral pole selline külaskäik aga vajalik.

Põhiprojekti koostamisel ei ole projekteerijalt Teile palju küsimusi tulemas. Tööprojekti korral aga varuge aega ja kannatust. Kõige paremini toimib kogu projekteerimisprotsess juhul kui suudate operatiivselt vastuseid anda. Tähtis on vastuste andmisega mitte toppama jääda, sest niimoodi ei saa projekteerija järjest teie objektiga tegeleda ja palju mõtteid läheb kaotsi. Kui projekteerimisprotsess sedasi seisakuid talub, peab ka projekteerija otsast peale meenutama, mismaal kõik nüüd pooleli jäi ja kuskohast nüüd edasi minna. Kõik projekteerimisprotsessil osalejad peavad algusest lõpuni ühe jutiga valmis saama. Seda siis nii klient kui projekteerija korraga. Ja nii ongi kõik lühidalt kõik lahti seletatud.