Käidu- ja hoolduslepingu peab meie seaduste järgi sõlmima kahel tingimusel. Esiteks kui hoone peakaitse ületab 100A (st alates 101A ja edasi). Teiseks kui on tegemist kõrgepingepaigaldisega. Meie saame pakkuda kuni 1000V AC (vahelduvvoolu) ja 1500V DC (alalisvoolu) piirkonnas käidu- ja hoolduslepingut.

Käidukorraldaja peab olema elektrivaldkonnas pädev isik. Vastava tunnistuse olemasolu saab kontrollida majandustegevuse registrist. Meie pädevust saab kontrollida vajutades siia lingile.

Käidukorralduse kvaliteet ja kvantiteet määrab selle teenuse hinna. Kvaliteedi all tuleb silmas pidada, kas teie elektripaigaldises käib kontrolli teostamas elektrivaldkonnas pädev isik, kellel on piisavalt ka kogemusi ja teadmisi oma alas. Kvantiteedi all tuleb silmas pidada, mis sagedusega neid kontrolle teostatakse. Teenuse hinnas kajastub paljuski tegelikult tehtava töö väärtus.

Teenuse kvaliteedi hindamine mitte elektriala inimesele on praktiliselt võimatu. Aja jooksul kui teenust pakutakse on võimalik järeldusi tegema hakata. Kui elektriasjades oma käiduelektrikult väga abi ka ei saa, peaks mõtlema käiduteenuse pakkuja vahetusele. Sellist käiku soovitame muidugi viimase abinõuna tarvidusele võtta.

Kvantiteedi osas peab lähtuma aga kokkulepitud teenuse käigu sageduskordadest ja läbiviidavate toimingute arvust. Siinkohal esitab siis käidukorraldaja oma käidukava. Meie käidukava näidisega kortermajale saate tutvuda alljärgnevas tabelis:

Seadustega ettenähtud miinimumprogramm ei ole alati kõige mõistlikum lahendus. Igal käidukorraldajal on oma programm, mis küll koosneb väga sarnastest punktidest, kuna seadustega peab kava ka kooskõlas olema aga on paljuski kogemuse põhjal täiendatud.

Leidub ka selliseid käidukavasi, kus 1-2 korda aastas vaadatakse kümne minutiga objekt üle ja täidetakse paberid. Teinekord on ka elektrikilbid ilma loogilise põhjuseta ohtliku tolmukihi all. Valgustid puruks või katki ning lülitid ja pistikupesad seinast lahti. Ükski neist olukordadest aga paksema nahaga ja elektriohuteadmatule inimesele tihtilugu muret ei valmista kuniks avariiolukord kätte jõuab. Raskemal juhul saadakse elektrilöök või tekib tulekahju, kergemal juhul saab mõni elektriseade jäädavalt kahjustada.

Käidukorraldaja peab iga omaltpoolt läbiviidud kontrolli kohta täitma hooldusraamatut. Märkima sinna ülesse kõik, millega ta rahul on ja puudused, mis vajavad kõrvaldamist, nagu käidukava ette näeb. Samuti peab olema seal käidukorraldust läbiviinud elektriku nimi, kuupäev, pädevustunnistuse number koos allkirjaga. Soovitan hooldusraamatut pidada samas hoones, kus käidukorraldaja oma kontrolle teostab vältimaks edaspidiseid arusaamatusi.

Hea elektrikäidukorraldus on koostöö käidukorraldaja ja hoone omaniku vahel. Pärast seda kui käidukorraldaja hooldusraamatu täitnud on, vaatab omanik selle heaperemeheliku pilguga üle. Käidukorraldaja poolt ülesse täheldatud puuduste osas asub aga omanik seejärel tegutsema. Kõige lihtsam on oma käidukorraldajalt otse uurida, mis nende ülesse täheldatud puuduste osas edasi teha. Tõenäoliselt muidugi lepite seejärgselt puuduste kõrvaldamise hinna kokku ja lasete oma elektripaigaldise korda teha. Oma järgmises hooldusraamatu kandes lisab aga käidukorraldaja puuduse asemel linnukese kirja.

Muidugi võib ka ise töö ära teha või otsida teist elektrikku. Siinjuures tuleb aga tehtud tööst käidukorraldajat teavitada ja ta peab omaltpoolt töö vastu saama võtta. Tema ju vastutab elektripaigaldise korrasoleku eest lepinguliselt. Vastupidiselt käitudes olete justkui oma käidukorraldajalt võtnud võimaluse enda poolt vastutavas osas lepingujärgselt vastutada. Parem ikka kui koostöö laabub omavahel ja leitakse lahendused. Ja nii ongi kõik lühidalt lahti seletatud.